Viljo Tamm Bänd - Laugaste pääl on jää Lyrics

Räägib üks legend, kui tüdruk musta räti kaela sidus-
kõndis kodust kaugele.
Ühed teavad- elab ikka, teised räägivad, et plika
hõljub ammu taevateel.
Kolmandad, et uppus sohu- sealt sai armuvalust rohu.
Öösiti ta nutvat sääl.
Ja kui lõpuks tuul kui vaibub, kummalisi hääli kaigub
kauguses, seal väljade pääl.

Mitmesugust kuulda juttu tüdrukust, kes kadus uttu
ootamatult kõigi jaoks.
Ühed teavad- armuvalust tüdruk lihtsalt lahkus talust
linna, et võiks olla paos.
Teised, et läks linnas segi. Pagan teab, mis linn ta'st tegi.
Öösiti ta nutvat sääl.
Siiski lõpuks jutt kui vaibub, kummalisi hääli kaigub
kauguses, seal väljade pääl.

Laugaste pääl on jää
ka siis, kui mujal vaikne, puhuvad seal tuuled.
Laugaste pääl on jää,
ning üksik tuluke- see justkui näitaks teed.
Laugaste pääl on jää
taas mõttes surun oma huuled Sinu suule.
Laugaste pääl on jää.
Ning loodan, et Sa ikka oled kuskil veel.

Varakevadel kui õide puhkeb kogu maa ja võib veelL
rõõmu tuua pikem päev.
Mõtlen jälle tüdrukust, kes kadus seal, kus maa on must,
kus kirkad toone eal ei näe.
Miks küll sellised legendid justkui puudutaks meid endid
seda iialgi ei tea.
Kuid, kui lõpuks tuul kui vaibub, kummalisi hääli kaigub
kauguses, seal väljade peal.