Kord oli ta tavaline poiss, kes oli rõõmus, kes oskas armastada. Aga nyyd on see poiss surnud. Kedagi ei huvita. Kõigil on täiesti ükskõik, et mis temast edasi saab. Surnud, ta on surnud, ärkas uue inimesena..tahab vaid näha verd ja tunda teiste pisaraid, teiste valu seda vaid nautides. ta on vallutatud, vallutatud saatana poolt,
nyyd ta vaid naudid teiste piinu.ta ei hooli,
tahab vaid tappa, tappa teiste sydameid.
Tappes jääb ta kylmaks, ta lihtsalt ei hooli..tal on ükskõik mis arvatakse..See poiss on täiesti vastand, ta ei usalda kedagi, ta ei armasta, ei oskagi armastada ja..ehk ei tahagi armastada ega seda osata..ta on unustanud kõik põhitõed..armastus, austus, usk, lootus..need on tema jaoks vaid sõnad mille abil saab ta näha kellegi pisaraid.
See noormees kõnnib vihmas..vihm on tema lemmik..kõnnib mõtlemata millegi üle, üks ta pisar langeb mõõda põske alla..Poiss ulatab käe pisarale, avab peo, vaatab kuidas pisar nukralt otsib teed põgenemiseks..Poiss sirutab käe põõsa lehe juurde ja laseb pisaral otsida tee kellegi teise südamesse..See oli poisi viimane südamekild, nyyd on ta vaba..Ta on vaba tunnetest. Jätkab oma teekonda, ta ei tea kuhu..Sel polegi reaalselt tegelikult tähtsust..Kõnnib vaid otse..Poiss on läbimärg kuid seda ei pane tähelegi..Tal on lihtsalt ükskõik. Ta on kodutu ja polegi kuhugi minna. Heideti välja sydamest, kunagi kus ta sai elada ja kus sai olla õnnelik. Poiss ei mõtle sellele, ta minevik on kui peast pyhitud..Mälestused, lootused..kõik vajunud unustuse hõlma..elab vaid olevikus liikudes vaid edasi haistes verelõhna peatub..syda mis veel terve tuleb purustada..tuleb nakatada tundetusega..nõrgemad tuleb hävitada
22.11.13 4:49 by Hostinger
